Disturbia

Täna on väga imelik olla. Hinges on veidike nagu tühjus, kui sinna hõikaks tuleks vastu kaja kaja kaja....

Sain täna Renataga kokku, meil oli väga tore, räksiime kuidas elame ja muud värki, aga ikkagi on mu sees tühjus, see ei ole see, mul on vaja kedagi, kes oleks kogu aeg. Sõpra, keda huvitaks, mida teen mina, kes oleks olemas kui mina teda vajan, kes tahaks koos minuga naerda ja nutta ja kõike teha, mitte ainult tahaks, vaid saaks ja oleks.

tüüpiline reede õhtu mu jaoks, istun kodus, olen haige, vaatan DH season 6 viimaseid osasid ja joon voodis teed. ja ei ole mitte kedagi, kellega seda arutada, kommenteerida ja kaasa elada. emptyness. Kust ma küll saaksin kellegi sellise.

Tõsi, mul on olnud, kuid elukeerdude ja ka iseenda tõttu mul ei ole selliseid sõbrannasuhteid enam.

Ma olen jube kade, kui mõtlen kõigile neile, kes praegu istuvad koos oma sõpradega, teevad kos midagi vinget, millest on veel tükk aega rääkida. Sad