Lost and confused

Sõber on kogu eluks on Suhete süvendamise tugevuse motoks. See on inimese tugevus kui lähedaste suhete loomine on tema jaoks väga oluline js talle ei loe, et see võtab aega. Suhted arenevad aeglaselt, aga kestavad kaua. Pean seda enda tugevuseks - just neid seletusi, kuid miks ei ole mul eluaegseid sõpru. Kas tugevus on see sellisel juhul, kui selle eeldused on täidetud.? Et kui minu tugevuseks on pikaajalised suhted, siis peab mul neid olema palju või piisab mõnest? Siiski paneb mind mõtisklema, kuna kõik muu otsa saab. näiteks minu ja Epu vaheline klapp. tahes tahtmata on mu elus nii, et sõbrad kaovad, lausa hakkavad vihkama ja vältima. Mis on selle põhjus? Ma arvan, et ma leidsin eilsel koolitusel sellele vastuse. Kuigi ainult oma peas ja oma teooriana. Ülesanne oli 60 tugevust hinnata 1-5 palli süsteemis. Hiljem anti meile skaala, kus tugevusi hinnetega 5-5-5 pidi tulema 7 või vähem. Minul tuli 33. Kärpisin neid veidi ja sain mõne tugevuse hindega 5-3, nüüd suundusid need ressursside alla, mida võiks arendada. Järgi jäi 28 tugevust, mis on 4 korda rohkem kui normaalne. Kas arvan endast liiga hästi või on osa neist õpitud oskused? Ei saa öelda, et planeerimine ja ennetamine oleksid elu jooksul õpitud. Nõrkuste alla läksid "tugevused" mis said hindeks 1 , neid oli mul ainult 1(see oli tagasihoidlikkus).Õpitud oskuste alla sain samuti ainult 1 tulemuse. Kas inimesed kadestavad minu oskuseid, sest neil endil neid ei ole? Kas ma pole üks hall hiireke massi sees, vaid midagi erilisemat. Või olen ennastäis egoistlik .... ei leiagi õiget sõna siia, kes arvab endast liiga hästi. Ei, ma ei pea end enamikest paremaks, ma pean end paremaks halbadest inimestest, kes arvavad, et nad on teistest üle ja võivad neid mõnitada, samal ajal head nägu tehes. Jah, selliseid inimesi on palju ja kahjuks ka minu tutvusringkondades. Tundub, et selline ongi inimeste loomus, teisi mõnitada ja maha teha. Ühe käe näppudel võin üles lugeda oma sõbrad, kes ei ole sellised. Minu jaoks on see maailm nii raske ja rusuv. Ma olen naiivne ja loodan inimestest ainult head, kuid kunagi ma ei arvesta kogu selle kurjusega, mis neis tegelikult peidus on. Mulle läheb hinge kogu valu, mida ma eemalt näen teiste silmis ja hinges. Elan liialt kaasa teiste õnnetustele. See on lausa ebatervislik. Ma olen segaduses, kes ma tegelikult olen. Ma olen segaduses, kuidas elada, kuidas suhelda. ma kardan inimesi ja nende kurjust, õelust ja silmakirjalikkust.