Pöördumine meie kodukandi rahva poole, (valimiste järelkaja).

Järgneva postituse olen koostanud vaid selleks, et välja elada enese tunded, mis on tekkinud seoses Kohaliku omavalitsuse valimistega. Nagu teada otsustasin ka ise seekord kandideerida, et saada ise asjadele lähemale ja muuta võimalusi Saduküla ja selle piirkonna arendamiseks tunduvalt paremaks.

Taustaks siis niipalju, et olen 5,5 aastat töötanud Saduküla noortekeskuses. Minu töölepingus on sätestatud, et töötan noortega. Mis on tegelikkus? Patriootlikuses, armastusest, hoolivusest või lugematust eneseohverdusest (ei teagi kuidas nimetada) olen vabatahtlikult püüdnud arendada kogu küla. Ühesõnaga Isehakanud tegelane. Mis on muutunud? Külas toimub palju tegevusi, sh suutsin kahel korral organiseerida taaskord Küla Jaanipäeva. Olen aidanud teha Jõulupidu, advendiküünla süütamist, talguid. Sellel aastal Vaba Aja Keskuse loomisel (See on minu algatus - öelgu keegi vastupidist!!!) võidelnud kõikide inimeste eest , mitte vaid noorte (Kes pole vaid lapsed. Noor on vanuses 7-26, laps on vanuses 0-18 ). Püüan hoida mälestuses meie kooli vallas ja kinnisvara, korraldada nii kooli kui ka küla kokkutulekuid, seada sisse küla arengukava ja arendada...arendada....arendada...

Südames lootsin, et inimesed on minu pingutusi märganud ja et neil on hea meel, et ma olen neil olemas. Kuid valimistulemustest on näha, et minu poolt hääletas 20 inimest. Neist 3 on pereliikmed. Seega 17 inimest, kellest usun, et 7 on lähemad sõbrad. Seega jääb 10 inimest, kes mind ei tunne või on veidi seotud. See on lausa alandav minu jaoks. Isegi inimesed, kes peaksid olema minu sõbrad, on mind eluaeg tundnud ei suvatse toetada meie küla ja piirkonna elusolekut. Sain volikokku vaid sellepärast, et olin Reformierakonna nimekirjas, muud seost erakonnaga pole.

Ma ei oleks pidanud üldse osalema sellel karnevalil, kuna see viis mu enesehinnangu ja motivatsiooni niivõrd alla, et üldine isu asju ajada on väga väikeseks muutunud. Loomulikult, ma ei vea alt neid 20 inimest, hetkel püüan korda ajada küla valgustust pimedal ajal. Kuid mõtlen siiski, et miks ma pean vaevlema siin kodukohas 300 euro eest, mille ma saan "noortega" tegelemise eest?

Olen saanud väga häid pakkumisi töötamaks mujal, teises valdkonnas, sest oskuseid mul on küll ja veel. Kaalun tõsiselt äraminekut, nagu teevad kõik teised. Miks peaksin mina hoolima????

Keegi pole asendamatu, nii ka mina.  

Kuid isegi kõrgematel kohtadel olevad inimesed arvavad, et Sadukülla pole midagi vaja (See on olnud aastatepikkune võitlus haldusüksusega). Loodan, et siis keegi võitleb selle eest, keda veel huvitab, kes ära ei koli.

Mina pole otsust veel teinud, kuid võitlen, et kultuuritöötaja koht Sadukülla tuleks ja jääks!